Dirhami
Asukoht
59°12,7`N 23°30,2`E
VHF 16 "Dirhami 32"
Kontaktandmed
Dirhami sadam
Dirhami, Noarootsi vald,
91202, Lääne maakond,
ESTONIA
Tel. (+372 47) 97221
Fax (+372 47) 97221
Eesti Merekaart 509
Kala- ja kaubasadam. Passikontroll ja toll. Liinimärgid nähtavad kitsas sektoris. Liinile minna vastuvõtu poi juures. Sissesõit raskendatud W- ja NW-tuule korral. Tormi eest hästi kaitstud. Külalisjahtidele spetsiaalset sildumiskohta ei ole, kuid soovitatav silduda skeemil märgitud kohas. Sügavus sildumisel 4 m. Pardakinnitus. Kai kõrgus 2 m. Ööpäevane valve. Du?? ja WC. Kütuse tankla kai ääres. Sadama lähedal kauplus. Transport tellimisel. Postkontor, kämping, restoran, rahavahetus Tuksis (6 km). Haapsalu 45 km. Sobiv varjusadamana.
Dirhami piirkond oli eestirootslaste kauaaegne asustusala kuni 1944.aastani. Palju metsa, vähe inimesi. Põõsaspea (Spithami) neeme tipult Põõsaspea küla juures olevalt kõrgendikult avaneb ülevaatlik vaade ümbruskonnale. Teie ees on Soome lahe geograafiline läänepiir. Eelmisel aastal sai sadam uue omaniku, kes püüab seda vastavalt võimalustele arendada.
Haapsalu Jahtklubi
Asukoht
58°57,5`N 23°31,8`E
Kontaktandmed
Haapsalu Jahtklubi
Holmi 5a, 90502,
Haapsalu, ESTONIA
Tel. (+372 47) 35 632
(+372 47) 35 303
Eesti Merekaart 513
Jahtklubi- ja külalissadam. Passikontroll ja toll ettetellimisel. Sadamasse sissesõit jahtidele süvisega kuni 2,5 m. Suurema süvisega alustel on võimalik kinnituda kalatehase kai ääres, mille sügavus on 4 m. Enne kinnitumist on vaja küsida luba raadiokanalil VHF 16 ("Haapsalu 32"). Jahtklubi sadamas külaliskai 30 jahile. Sügavus sildumisel 2,0 m. Poikinnitus. Elekter ja vesi kail. Ööpäevane valve. Du??, WC, saun. Rahavahetus, baar, suvekohvik. Rahvusvaheline telefon. Postkast. 21-kohaline hotell. Jalgrataste laenutus. Kütus tellimisel. Kaikraana (3 t). Haapsalu keskus 1,5 km. Eesti 2. sadam külastuste poolest 1995. aastal.
Haapsalu asub lahtede rüpes, mistõttu on teda tihti võrreldud Veneetsiaga. Saare-Lääne piiskop, kes 1265.aastal rajas siia toomkiriku ning piiskopilinnuse, pidas silmas Haapsalu soodsat asendit sadamakohana. Linnusekiriku akendes võib tänapäevalgi kuuvalgetel öödel 8. - 20. augusti paiku näha viirastust - Valget Daami. Linna õigused 1279.aastast. Eelmisest sajandist alates on Haapsalu tuntud kuurortlinnana. Esimene mudaravila rajati 1825.aastal. Tuntuima kodaniku - helilooja Rudolf Tobiase noorpõlvelinn. Teise tuntud helilooja - Pjotr T?aikovski Haapsalus viibimist 1867.aastal meenutab mälestuspink. Täna pürgib 14 tuhande elanikuga Haapsalu taas kuurortlinnaks.
Heltermaa
Asukoht
58°52,0`N 23°03,0`E
VHF 9 "Heltermaa"
Kontaktandmed
Heltermaa sadam
92312, Heltermaa, Hiiumaa
Tel. (+372 46) 31 649
Fax (+372 46) 31 649
Eesti Merekaart 513
Praamiliini- ja kaubasadam. Valgustatud liin. Avatud N-, NO- ja O-tuultele. Külaliskai puudub, soovitatav silduda skeemil märgitud kohas. Seisu koht ühele jahile. Küljekinnitus. Sügavus sildumisel 4 m. Ööpäevane valve. Du??, WC ja saun. Elekter ja joogivesi kai ääres. Pizzabaar, kauplus-kohvik. Rahvusvaheline telefon. Bussipeatusest buss 4 korda päevas Kärdlasse (26 km). Sobiv varjusadamana.
Talukohana on Heltermaad mainitud esmakordselt 1620.aastal. Siinset kõrtsi kasutasid peamiselt ülemeresõitjad siis, kui saart mandrist eraldav väin oli jääs ja inimesi, kaupa ning posti veeti hobustega mõõda jääteed. Sadam ehitati siia alles eelmise sajandi teisel poolel. Nüüd liigub seda sadamat kaudu aastas 200 tuhat inimest. 6 km kaugusel Pühalepas on Hiiumaa vanim, Püha Laurentiuse kirik, mille ehitamist alustati arvatavasti juba 13.sajandil.
Kaberneeme
Asukoht
59°31'2'' N 25°16'8'' O
Kihnu
Asukoht
58°08,5`N 24°01,2`E
VHF 16 "Kihnu 32"
Kontaktandmed
Lemsi, Kihnu vald,
88001, Pärnu maakond,
ESTONIA
Tel. (+372 44) 69 932
Eesti Merekaart 516
Suurt remonti vajav kohalik sadam. Valgustatud liin. Avatud N-, NO ja O-tuultele. Sügavus sildumisel 2,8 m. Pardakinnitus. Ööpäevane valve. Saun tellimisel. Käimla. Baar. Telefon. Postkontor, kauplused ja teised baarid 2 km.
Madal liivase ja kruusase pinnaga saar on koduks 566 inimesele. Palju luiteid ja rändrahne. Kihnu metsal on pargi ilme, sest kütte puudusel on kogu risu ära korjatud. Palju seeni, vähe marju. Kihnu kartul on hinnatud oma heade maitseomaduste poolest. Eesti ainuke saar, kus terviklikult on säilinud põlisasukate rikkumata kultuuriline järjepidevus. Kaunis rahvariie on kohaliku daami argipäevarõivas.
Kõiguste
Asukoht
58°22,2`N 22°58,4`E
Kontaktandmed
OÜ Kõiguste
Laimjala, 94401
Saaremaa
Tel. +372 45 23021,
GSM +372 52 23327
Eesti Merekaart 513, 516
Külalissadam. Sadamasse sisenemine piki valgustamata liini. Liini väikseim sügavus 2,7 m. Tormilainete eest hästi kaitstud. Ööpäevane valve. Kaikohti 18. Sügavus sildumisel 3-4 m. Poikinnitus. Elekter ja vesi kai ääres. Du??, WC ja saun. Pesupesemismasin. Kiosk-baar. Kütus ja takso tellimisel. Auto rent. Kuressaare 39 km.
See on sadam üksildases maakohas, kus meresõitja võib aja maha võtta ja kosutada end edasiseks teekonnaks. Sadamavahtidena pensionile lisa teeniv abielupaar Leili ja Leopold Keller on inimesed, kelles avalduvad kõige ehedamal moel saarlase tüüpilised iseloomujooned - abi- ja suhtlemisvalmidus. Põõrdudes nende poole saate lahenduse igale probleemile.
Kuivastu
Asukoht
58°34,4`N 23°23,8`E
Kontaktandmed
Kuivastu sadam
Kuivastu, Saare maakond
ESTONIA
Tel. (+372 47) 75160
(+372 45) 45435
(+372 45) 98425
www.saarteliinid.ee
Eesti Merekaart 513
Praamiliini sadam. Valgustatud liin. Avatud O-, SO- ja S-tuultele. Sildumise koht ühele jahile. Sügavus kai ääres 5 m. Poikinnitus. Ööpäevane valve. Elekter kai ääres. Sadamahoones WC, du??, kohvik, kauplus, postkontor, rahvusvaheline telefon. Kütus tellimisel või 200 m kaugusel olevast tanklast. Bussipeatus. Kuressaare 76 km. Sadamas toimub 1996.a. remont, mistõttu palutakse silduda ainult hädavajadusel ja eelnevalt ette teatades.
Eesti sademetevaesem koht Kuivastu on sadamakohana palju sajandeid hoidnud ühendust saarte ja mandri vahel. Kuivastu vana kõrtsihoone merepoolses kambris sündis 1885.a. luuletaja, saarte ja randade laulik Villem Grünthal Ridala (surn. 1942.a. Helsingis). 10 km kaugusel asuv ja tänaseks renoveeritud Muhu kirik on ehitatud arvatavasti 13.saj. lõpul. 18 km kaugusel asuv Koguva küla vabaõhumuuseum (105 kaitsealust hoonet!) on ainulaadne selle poolest, et muuseumiks on elav küla.
Lehtma
Asukoht
59°03,9`N 22°42,1`E
VHF 10 "Lehtma 32"
Kontaktandmed
Lehtma, Kõrgessaare vald,
92211, Hiiu maakond
ESTONIA
Tel. (+372 46) 22 711
Eesti Merekaart 511, 513
Kala-, kauba- ja külalissadam. Passikontroll ja toll 15.maist kuni 15.septembrini kell 8-22, muul ajal tellimisel. Sadama akvatooriumis lateraalsüsteemi poid. Sadam avatud S- ja SO-tuultele. Poikinnitus 15 jahile, ülejäänutele küljekinnitus. Sügavus sildumisel 4-5 m. Ööpäevane valve. Elekter ja vesi kai ääres. Du?id, saunad, WC-d, pesupesemismasin. Baarid, kiosk, rahavahetus. Piknikupaik ja liivarand 100 m. Rahvusvaheline telefoniautomaat, postkast. Kütuse tellimise võimalus. Sadamas on taksopeatus, ekskursioonibuss tuleb tellida. Kärdlasse 12 km.
Lehtma on Hiiumaa merevärav põhja poolt tulijatele. Eesti suuruselt teine saar võlub väga kauni looduse ja huvitava ajalooga. Muistsetes Skandinaavia allikates tuntakse Hiiumaad Dagaithi nime all, millest hiljem rootsikeelne Dagö - päevasaar. Palju rootsi ja baltisaksa kultuurist mõjustatud ajaloomälestisi. hiidlased ütlevad, et kes pole näinud Kõpu tuletorni, pole käinud Hiiumaal. Ikka veel töötava, 1538.aastal valminud, maapinnast 36 meetri kõrguse torni tule nähtavus on 26 meremiili. Soera talumuuseumis on võimalus vihelda suitsusaunas ja tantsida taluõuel.
Mõntu
Asukoht
57°57,0`N 22°07,8`E
Kontaktandmed
Mõntu, Torgu vald,
93101, Saare maakond,
ESTONIA
Tel. (+372 45) 70 570
(+372 45) 70 450
Eesti Merekaart 519
Kohalik sadam. Liinimärgid nähtavad kitsas sektoris. Sissesõit sadamasse sügava mere tõttu kerge. Sadam süvendatud. Sügavus sildumisel 4 m. Kai kõrgus veepinnast 2 m. Spetsiaalne külalispaadi sildumiskoht puudub. Pardakinnitus. Avatud O- ja NO-tuultele. Kuressaarde 45 km.
Mõntu sadam rajati I maailmasõja ajal Sõrve poolsaarele ehitatud kindlustuste juurdeveosadamaks. Enne viimast sõda oli Sõrve tihedalt asustatud elujõuline piirkond. 1944.a. ränkade lahingute eel viidi elanikkond sõja jalust Saksamaale. Eesti taasiseseisvumise järel tekkinud kohalike haldusprobleemide mõjul loodi Sõrve lõunaosas, praeguses Torgu vallas nüüdseks mitteformaalne Torgu Kuningriik. Tallinnas elav Tema Majesteet kuningas Kirill I (Kirill Teiter - Eesti Vabariigi Riigikogu endine liige) on tänaseks küll jätnud riigiasjad pisut hooletusse, kuid lootust, et Eestile regionaalpoliitiliselt nii tähtis sadam ükskord ikkagi rekonstrueeritakse, see ei vähenda.
Nasva
Asukoht
58°12,8`N 22°23,9`E
VHF 10, 16 "Jahtklubi"
Kontaktandmed
A/S Nasva Jahtklubi
Nasva, Kuressaare vald,
93822 Saare maakond
ESTONIA
Tel. (+372 45) 44 044
Fax (+372 45) 44 028
Eesti Merekaart 519
Jahtklubi- ja külalissadam. Passikontroll ja toll tellimisel. Sadamasse sisse sõites jälgige kohalikku märgistust. Tuulte eest hästi kaitstud. Paadikohti külaliskai ääres 15. Sügavused kai ääres 2,0 - 3,0 m. Parda- või poikinnitus. Ööpäevane valve. Elekter ja vesi kail. WC, du?? ja saun. 20 numbritoaga hotellis rahavahetus, restoran, baar, kauplus ja saun. Rahvusvaheline telefon ja postkast. Sõiduautode ja jalgrataste rent. Liivarand. Paatide remont. Kütus tellimisel. Bussipeatus 1,5 km. Sadamast Kuressaarde 10 km.
Nasva on samanimelise jõe suudmes asuv põline kaluriküla. Külas on mitu kalatöötlemisega tegelevat ettevõtet, ehitatakse paate ja kaasaegseid merejahte. Kohalikku majanduselu mõjutab Kuressaare lähedus. Kaks aastat tagasi valminud jahtklubi hotelli peetakse Saaremaa parimaks. Purjetamisvõistlused ja treeningsõidud loovad sadamale hinge. Siin tavatsevad peatuda suurelt merelt tulijad. 1995.a. küsitluse kohaselt peeti Nasvat Eesti parimaks külalissadamaks.
Orissaare
Asukoht
58°33,8`N 23°05,7`E
VHF 10, 16 "Orissaare"
Kontaktandmed
Illiku laid, Orissaare,
Orissaare vald, 94601,
Saare maakond, ESTONIA
Tel. (+372 45) 45 698
Eesti Merekaart 513
Jahtklubi- ja külalissadam. Valgustatud liin. Tormilainete eest hästi kaitstud. Sügavus sildumisel2,5 m. Külaliskohti 29. Poi- või poomikinnitus. Elekter ja vesi kai ääres. Du??, WC ja saun. Kohvik. Takso ja buss tellimisel. Kütus tellimisel. Rahavahetus, kauplused, restoran, baar ja bussipeatus 0,5 km alevikus. Kuressaare 57 km.
Saaremaa suuruselt teine asula on arenenud tänu maakonna ida- ja läänepiirkondi ühendavale maanteele. Tammi ehitamiseni Muhu saare ja Saaremaa vahele (1894-1897) oli Orissaare postiveolaeva randumiskohaks. Kohalikust reisibüroost saab reisijuhi, kes kindlasti soovitab tutvuda Muhu saarel paikneva Koguva küla vabaõhumuuseumiga ja tänapäevalgi töötava Eemu tuulikuga, samuti 14.sajandil ehitatud Pöide kirikuga - Saaremaa suurima sakraalehitisega. Sadamast 3 km loode poole on endise Maasilinna (Soneburgi) ordulinnuse varemed (rajatud 14.saj., hävitatud 1576.a.). Eksootikat võib kogeda ratsutamisretkel Muhu saarel. Otse sadamas säilitatakse mõne aasta eest merepõhjast tõstetud ja konserveeritud nn Maasilinna laeva vrakki 16.sajandist. 1995.a. küsitluse tulemusel tunnistasid paadisõitjad Orissaare sadama Eesti teiseks külalissadamaks.
Orjaku
Asukoht
58°47,3`N 22°46,4`E
VHF 10, 16 "Orjaku 32"
Kontaktandmed
Orjaku, Käina vald,
92111, Hiiu maakond
ESTONIA
Tel. (+372 46) 97 125
Fax (+372 46) 36 270
Eesti Merekaart 513
Praamiliini ja jahtklubi sadam. Liinimärgid korras. Sissesõidu kanal süvendatud 3,5 meetrini. Sügavus sildumisel 3 - 3,5 m. Külaliskai ääres 5 kohta. Poikinnitus. Elekter kail. Vesi, du??, saun ja käimla. Baar. Kütus tellimisel. Kauplus 2,5 km. Bussipeatus (Kärdlasse ja Käinasse 4 x päevas). Vallakeskus Käina 8 km, kus on sidekontor, valuutavahetus, poed, restoran, baar, hotell, helilooja Rudolf Tobiase (1873 Käina - 1918 Berliin) majamuuseum. Kärdlasse 28 km.
Kassari saarel, kus Orjaku sadam paikneb, on palju kadastikke ja rannaniite, viljakaid põlde. Vaikseks ja segamatuks puhkuseks on Eestis raske leida sobivamat paika. Orjaku loodusrada viib kaunimatesse kohtadesse. Hea toidu austajatel on soovitatav külastada Käinas asuva Liilia hotelli restorani, mille kööki peetakse Hiiumaa parimaks. Mitmel suvel on puhanud Kassaril soome-eesti kirjanik Aino Kallas (1878 Viiburi - 1956 Helsingi).
Paldiski
Asukoht
59°21`N 24°03`E
VHF 12 "Paldiski Põhjasadam"
Kontaktandmed
Paldiski Sadamate AS
Paldiski Põhjasadam
Peetri 31, 76805,
Paldiski, ESTONIA
Tel. (+372) 674 1202
Fax (+372) 674 1035
Eesti Merekaart 507
Kaubasadam. Passikontroll ja toll. Tormilainete eest hästi kaitstud. Külalispaadi sildumiskoht puudub. Sügavus sildumisel 5,5 m. Küljekinnitus. Kai kõrgus 3 m. Ööpäevane valve. Rahavahetus, poed, baarid ja postkontor kesklinnas 600 m. Sadam on põhjaliku rekonstrueerimise staadiumis.
4000 elanikuga Paldiski linn oli veel kuni 1993.aastani Venemaa relvajõudude kontrolli all. Siin paiknes Nõukogude merelaevastiku baas ja aatomiallveelaevade õppekeskus. Paldiski on alates 1718.aastast, mil siia hakati rajama sõjasadamat, olnud militaarse iseloomuga linn. Tänaseks kõigile avatud Paldiski on momendil ülimalt eksootiline oma supernõukogudeliku arhitektuuri ja venekeelse kultuuriga. Siin tasub käia.
Pirita sadam
Asukoht
59° 28,2' N 24° 49,2' E
Kontaktandmed
Ado Tikerpäe 050 82 837
Telefon 639 89 80
Faks 639 89 84
E-mail sadam@piritatop.ee
Eesti Merekaart 507
2002. aastal külastas Pirita sadamat 2489 alust. Sadamas on pesemisvõimalused (saunad, du?id), vee- ja elektrivõtukohad, samuti kohad prügi mahapanekuks, pilsivee utiliseerimiseks ning kaatrite tankla.
Kohapeal on võimalik teostada väiksemaid hooldus- ja remonditöid, korraldatud on aluste vette- ja väljatõstmine navigatsioonihooajal. Sadamas asuvad kauplused müüvad jahtide, kaatrite ja paatide varuosi, meresõitjate rõivastust ning muud merevarustust.
Pirita Sadama territooriumil asub Eesti Mereakadeemia, mis annab siin kadettidele merealast väljaõpet. Siin tegutseb Eesti jahtklubide katusorganisatsioon Eesti Jahtklubide Liit, ühendus Hoia Eesti Merd ja Eesti Mereturismi Assotsiatsioon, mis korraldab väikelaevajuhtide kursuseid. Siin on ka Tallinna Jahtklubi, Eesti Jeti- ja Mootorkelguliit ja teised väiksemad ühingud.
Pirita Kalevi Jahtklubi
Asukoht
59°28,2`N 24°49,2`E
Kontaktandmed
Kalevi Jahtklubi
Pirita tee 17, 12111,
Tallinn, ESTONIA
Tel. (+370) 623 9084
Fax (+372) 623 9028
Eesti Merekaart 507
Jahtklubi- ja külalissadam Tallinna Olümpiapurjetamiskeskuses Pirita jõe suudmes. Passikontroll ja toll. Sadamasse juhatab valgustatud liin. Tormilainete eest hästi kaitstud. Sügavus sildumisel 3 m. Külaliskohti 20. Poikinnitus. Ööpäevane valve. Vesi ja elekter kai ääres. Du??, WC ja saun. Kohvik. Telefon. Kütusetankla. Ujumisbassein ja võimla. Liivarand 1 km. Mõnesaja meetri raadiuses mitu restorani ja kauplust, postkontor, valuutavahetus, apteek ja linnaliinibussi peatus. Tallinna keskusesse 5 km.
Kalevi Jahtklubi on pikaajalisemaid traditsioone omav jahtklubi Eestis. Olümpiamängudelt on koju toodud kolm medalit (1960 Aleksander T?ut?elov klassis Finn, 1988 ja 1992 vennad Toomas ja Tõnu Tõniste klassis 470). Jääpurjetamises on kolm DN klassi maailmameistritiitlit. Paadituristidele pakuvad kindlasti suurt huvi 1407-1436 ehitatud ja Liivi sõja ajal 1577.a. hävinenud Pirita kloostri varemed, mis jätavad jahtklubi kailt vaadatuna suursuguse mulje. On üsna loomulik, et Tallinn pakub väga palju vaatamisväärsusi ja mitmekülgseid elamusi.
Rohuküla
Asukoht
58°54,3`N 23°25,7`E
VHF 9, 16 "Rohuküla raadio 2"
Kontaktandmed
Rohuküla sadam
90531, Läänemaa
Tel. (+372 46) 31649
(+372 47) 32245
Fax (+372 47) 32171
Eesti Merekaart 513
Praamiliini- ja kaubasadam. Avatud W-tuultele. 4 m sügavusjoon on tähistatud lateraalmärkidega. Külaliskai on nüüd sadama põhjapoolses basseinis. Sügavus kai ääres 3,5 m. Poikinnitus 5-le jahile. Ööpäevane valve. Elekter ja vesi kail. Du?? ja WC on hotellis. Saun ettetellimisel. Valuutavahetus, kiosk-baar. Juuksur. 42-kohaline hotell. Kütuse tellimise võimalus. Jalgrataste ja väikebusside laenutus. Paatide pisiremondid. Bussipeatus. Haapsalu 10 km.
Rohuküla sadam on Hiiumaa mandripoolne sadam. Teel Haapsallu võib vaadelda hiiglaslikku mahajäetud lennuvälja - mälestusmärki Nõukogude okupatsioonist ja suurest vastasseisust Ida ja Lääne vahel. Samas Ungern Sternbergide suguvõsale kuulunud lossi varemed 19.sajandi lõpust. Parun Ungern Sternberg (1744 - 1811, rahvakeeles Ungru krahv) oli kuulus Hiiumaa rannaröövel.
Roomassaare
Asukoht
58°12,8`N 22°30,6`E
ULL 16 "Roomassaare Harbour"
Kontaktandmed
Renno Tammleht
Roomassaare sadam
EE3300, Kuressaare
Tel. (+372 45) 33619
(+372 45) 55774
Fax (+372 45) 55574
www.saarteliinid.ee
Eesti Merekaart 519
Kauba-, külalis- ja reisisadam. Passikontroll ja toll tellimisel. Sissesõiduks kaks liini. Skandinaavia standarditele vastav külaliskai. Sügavus sildumisel 3 m. Kaikohti 36. Ööpäevane valve. Elekter ja vesi kail. WC, du?? ja saun. Pesupesemismasin. Väike kauplus. Rahvusvaheline telefon ja postkast. Diislikütuse tankla. Bussipeatusest sõidab buss tööpäevadel iga tunni tagant Kuressaarde (4 km).
Roomassaare on Kuressaare peamine merevärav. Asulat märgiti siin esmakordselt seoses piiskopilinnuse rajamisega 14.sajandil. Aastast 1559 kuulus Kuressaare Taani kuninga Frederik II vennale hertsog Magnusele, kes muutis asula 1563.aastal linnaks. Magnuse ja Taani võimu ajal arenes linn tähtsaks kaubalinnaks. Õitseng kestis ka "kuldsel" Rootsi ajal kuni Saaremaa vallutamiseni Venemaa poolt 1710.a. Mudaravilate rajamisega alates 1840.aastast muutus Kuressaare kuurortlinnaks. Nüüd elab selles Saaremaa halduskeskuses 16 tuhat elanikku.
Ruhnu
Asukoht
57°46,8`N 23°16,3`E
VHF kanal 16 "Ruhnu sadam"
Kontaktandmed
Ringsu sadam,
Ruhnu, Ruhnu vald
93001, Saare maakond
Mob. +372 509 6239
Sadam merekaartidel:
EK 305, 516, 637, "Eesti merekaardid" 3. osa
Kaitstus: Kaitstud kõigi tuulte eest
Maks. pikkus: 20.0 m
Maks. süvis: 2.5 m
Kaikohti: 20
Kinnitumine: Ujuvkai poomide vahel või poordiga ujuvkai ääres
Navigatsioon:
Liitsihi teljepoi koordinaatidel 57° 46,7263´ N; 23° 16,7664´ E
Liitsiht 286,8° – 106,8° (Ülemine tuli Iso W 2s; alumine tuli Q W 1s).
Läänemuuli tulepaak Fl R 3s ja idamuuli tulepaak Fl G 3s.
Üksikuna keset Liivi lahe vetevälja asetsev saar oli kuni 1944.aastani
asustatud eestirootslastega. Esmakordselt mainitakse kirjalikes allikates
saarel elavat rootsi kogukonda 1341.aastal, kuid arvatakse, et
Skandinaaviast tulid elanikud sinna juba viikingite ajal. Enne sõda oli
saarel ligikaudu 300 inimest, nüüd 60. Fantastiliselt kaunis loodus ja
mitmed oma unikaalsuse poolest tuntud vaatamisväärsused - Ruhnu puukirik
(1644), tuletorn (1877).
Suursadam
Asukoht
58°58,6'N 22°54,6'E
VHF 10 "Suursadam 32"
Kontaktandmed
Suuresadama sadam
Pühalepa vald
92301, Hiiumaa
Tel. (+372 46) 91 385
Eesti Merekaart 511, 513
Laevaremondi- ja kalasadam, mis on huvitatud ka külalispaatide vastuvõtmisest. Sadamasse juhatab kaks valgustatud laevaliini. Tuulte eest hästi kaitstud. Poi- ja küljekinnitus 20 jahile. Sügavus sildumisel 3,5 m. Ööpäevane valve. Elekter ja vesi kai ääres. Du?? ja WC. Saun tellimisel. Sadama lähedal on söökla ja kauplus. Diislikütus tellimisel. Takso tellimisel. Liinibussi peatus 2 km. Kärdlasse 15 km.
Suursadama hooned, kaid ja muulid võivad kõnelda koha sajanditepikkusest ajaloost. 16.saj. ürikuis nimetatakse seda kohta "Sügavaks sadamaks" (Tiefenhafen, Tjuphamn). Sadamat kasutasid mitmete mõisate laevad ja siin ehitati laevu. Suursadam oli ka suurematele purjekatele talvesadamaks, kus neid remonditi. Laevu remonditakse siin tänapäevalgi. Võib soovitada käia lähedal asuval Sääre ninal, mis ligi 2 km pikkuselt ulatub merre. Neemel on vana kabeli koht ning kalmistu. Neeme tipust avaneb suurepärane vaade merele, lähedastele laidudele ja Vormsi saarele.
Sviby
Asukoht
58°58,2`N 23°18,8`E
VHF 9 VHF 16 "Sviby raadio 2"
7°° - 10°° 15°° - 18°°
Kontaktandmed
Sviby sadam, Vormsi vald
91301, Lääne maakond
Tel. (+372 47) 26 107
(+372 46) 31 649
Eesti Merekaart 513
Praamiliini sadam. 4-meetri sügavusjoon on tähistatud lateraalmärkidega. Külaliskai ääres 6 kohta. Sügavus sildumisel 2 m. Poikinnitus. Valve kell 7°°- 18°°. Mõnesaja meetri kaugusel tualett ja väike kiosk. Kauplus ja post 5 km.
Vormsi (rootsi keeles "Ormsö") on Eesti suuruselt neljas saar. Rohkesti metsa, puisniite ning kadastikku, samuti rannaäärseid heina- ja karjamaid. Vormsi külad kannavad enamikus rootsipäraseid nimesid, meenutamaks siin kuni 1944.aastani elanud eestirootslasi. 1934.aastal elas siin 2515 inimest, nüüd pisut üle kolmesaja. Arhitektuurimälestise Vormsi kiriku vanem osa - koor - on pärit 14.saj.algusest. Vormsi tuletorn Saxby külas on ehitatud 1864.aastal.
Triigi
Asukoht
58°35,6`N 22°43,2`E
VHF 10, 16 "Triigi sadam"
Kontaktandmed
Triigi sadam, Triigi,
Leisi vald 94202 Saare maakond
Tel. (+372 45) 73203
Eesti Merekaart 513
Arenev praamiliini- ja külalissadam. Sadamasse juhtivale valgustamata liinile minna miili kaugusel sadamast. Tormilainete eest hästi kaitstud. Külaliskai ääres kohad 16 jahile. Sügavus sildumisel 2,5-3,5 m. Poi- ja poomikinnitus. Ööpäevane valve. Elekter ja vesi kai ääres. Du??, WC ja saun. Baar-kiosk. Bussipeatus. Liivarand 700 m. Rahavahetus, postkontor, apteek ja kauplused 3 km kaugusel vallakeskuses Leisis. Kuressaare 44 km.
Triigi sadam oli enne sõda Saaremaa põhjaosa tähtsaim sadam puude ja põllumajandussaaduste väljaveol, samuti reisijate liikumisel. Lähedal ehitati puulaevu. Okupatsiooniajal kaotas sadam seoses kohaliku liikluse väljasuretamisega oma tähtsuse, kuid tänu Eesti iseseisvumisele on Triigi jälle tõusuteel. 1994.a. sügisel lõppenud rekonstrueerimise tulemusel on Triigi sadamast saanud üks paremaid sadamaid Saaremaal. Selle sadama kaudu toimub nüüd suvel regulaarne praamiühendus Hiiumaaga. Siin on puhtad metsad, rahu ja abivalmis inimesed. Angla tuulikute grupp 8 km, Karja kirik - arhitektuuriliselt ja skulptuuride kauniduselt kuulsaim kirik Saaremaal - 10 km.
Veere
Asukoht
58°27,7`N 22°03,2`E
VHF 16 "Veere 32"
Kontaktandmed
Veere Sadam AS
Veere, Kihelkonna vald,
93822, Saare maakond
Tel. (+372 45) 46 600
Fax (+372 45) 46 602
Eesti Merekaart 515
Kala-, kauba- ja turismisadam. Passikontroll ja toll ettetellimisel. Olgugi, et liinimärgid puuduvad, on sissesõit sügava mere tõttu kerge. Tormilainete eest hästi kaitstud. Külaliskai sõltuvalt kinnitusviisist 2-8 jahile. Sügavus sildumisel 3-4 m. Külje- või ankrukinnitus. Ööpäevane valve. Vesi ja elekter kai ääres. Käimla. Saun ettetellimisel. Sadamakõrts. Rahvusvaheline telefon. Postkast. Bussipeatus, kust buss sõidab 3 korda päevas Kuressaarde 45 km.
Veere tähendab sadu hektareid kauneid seene- ja marjametsi. Suhteline eraldatus, rahu ja puhas loodus on meelitanud siia rajama suvekodusid. Elevust kohalikku argipäeva on toonud laevaliin Stockholmist.
Virtsu
Asukoht
58°34,6`N 23°30,6`E
VHF 14 "Virtsu sadam"
Kontaktandmed
Virtsu sadam
Virtsu, Hanila vald,
90101 Lääne maakond
Tel. (+372 47) 75160, 75020
(+372 45) 45433
Eesti Merekaart 513
Praamiliini sadam. Valgustatud liin. Külaliskai 10 jahile. Sügavus kai ääres 3 m. Jälgida kohalikku märgistust kai lähedal. Poikinnitus. Ööpäevane valve. Elekter ja vesi kail. WC. Du?? ja saun tasu eest. Rahavahetus, kohvik, baar, postkontor, kauplused. Rahvusvaheline telefon. Kütus ja takso tellimisel. Bussipeatusest ühendus Tallinna, Haapsalu, Viljandi, Tartu, Pärnu ja Kuressaarega. Sadam sobiv vahepeatuseks teel Liivi lahte või Väinamerre.
Virtsu paikneb endisel saarel, mis alles viimase saja aasta jooksul on liitunud mandriga. Esmakordselt 1459.a. mainitud ja hiljem alevikuks kujunenud kohta ilmestab põhiliselt sadam ja kalatööstus. Tallinn-Virtsu maanteest u. 200 m mere ääres asuvad sajandeid Eesti ajaloos rolli mänginud Uexküllide suguvõsa 1465.aastal valminud ja 1534 hävinud vasall-linnuse varemed, nn. Virtsu vanalinn.
